Kommenteeri

Ludwig II lossid Baierimaal

2019.aastal maikuu reisikavas on meil Baieri kuulsa kuninga losside külastus. Väike ülevaade sellest, mida me seal näeme ja kas tekib selline tunne, et tahaksin neid ikka ise oma silmaga üle vaadata.

Hohenschwangau loss Füsseli linna lähedal
Selles lossis veetis kuningas Ludwig II oma lapsepõlve ja nooruse aastad.  Ja see on ka lossidest ainus, kuhu me oma reisil ka pilku sisse heita ei jõua, vaatame vaid välisilmet.
Keskajal seisis selle asemel kindlustatud linnus, mis ehitati 1538-47 ümber. Kuningas Maximillian, Ludwig II isa, omandas selle 1832.aastal Tirooli sõjas rusudeks muutunud ehitise. See oli tema armastus esimesest pilgust. Ta laskis lossi üles ehitada uusgooti stiilis.

Herrenchiemsee

See loss on austusavalduseks Louis XIV Versailles`lossile. Ludwig II võttis just sealt inspiratsiooni nii selle kui Linderhofi lossi rajamiseks.
Herrenchiemsee asub Chiemsee järve suurimal saarel.

Selle saare pindala on 238 hektarit. Läbi aegade kuulus saar Herrenchiemsee kloostrile. Aastal 1873 ostis Ludwig II saare 350 000 kuldna eest, et rajada sinna kuningaloss. Rahapuuduse tõttu jäi loss kahjuks lõpetamata.

Linderhof
Väike barokkstiilis palee Oberammergau linna lähistel.

Linderhofi loss on saanud palju inspiratsiooni Prantsuse Päikesekuninga paleest Varsaille`s. See on Ludwigi lossidest väikseim ja privaatse atmosfääriga, kuid Ludwig II loomingu kõige veetlevam osa - elegantne valge villa, mis seisab mäeküljel keset kauneid astmelisi aedu.
Aiad, mis lossi ümbritsevad, on aga kaunimad aia disaini silmas pidades. Park kombineerib vormilisi elemente barokk stiilist või Itaalia renessansi aedu koos maastikuliste lõikudega, mis sarnanevad Inglise aiaga.
Aiad jagunevad 5-ks osaks, mis on kaunistatud allegooriliste skulkptuuridega, aastaaegade ja nende elementidega.
Põhjapoolne ala on karakteriseeritud 30 marmori trepiastmelise kaskaadiga. Kaskaadi alumise osa moodustab Neptuni purskaev
ja selle otsas asub Muusika Paviljon.

Lääne poolse lilleaia keskosa on moodustatud erinevate lilleskulptuuridega ja “Fama” kuju. Läänes asub pavilion Louis XIV büstiga. Selle ees on purskaev kullatud skulptuur “Amori delfiinidega”. Aed on kaunistatud nelja vaasiga.

Ida poolse aia krooniks on puust paviljon,  kus asub Louis XIV büst. 24 sammu kaugusel asub purskkaev kullatud skulptuuriga “Amor noolega”. Skulptuur “Venus” ja “Adonis” on paigutatud kraanikausi kujulise eseme ja palee vahepealsele alale.

Lossi ees asuvas veeaias on kullatud purskaevude kogumik, selle kõrguseks on pea 25meetrit.

Aed katab umbes 50hektarilise ala ja suurepäraselt sulandub ümbritsevasse looduslikku alpimaastikku. Seal on mitmed erineva välimusega hoonet.

Venus Grotto

Terve hoone on täielikult tehislik ja ehitati kuningale kui Wagneri ooperi “Tannhäuseri” esimese vaatuse illustratsioonina. Ludwigile meeldis oma kuldse luigepaadiga üle järve aerutada ja samas ta tahtis oma isiklikku Capri sinist merekoobast. Seetõttu paigaldati sinna 24 dünamo valgustit, et koopas oleks erinevad valguse efektid.

Mauride kiosk.

See hoone oli disainitud Karl von Diebitschi poolt Maailma näituse jaoks 1867 aastal mis toimus Pariisis. Ludwig tahtis seda osta, aga temale jõudis ette raudtee kuningas Strousberg. Siis kui Strousberg pankrotti läks, ostis Ludwig paviljoni ära. Kõige märkimisväärsem osa sellest hoonest on paabulinnu troon.


Linderhofis on väga-väga palju vaadata, siin oli sellest vaid väike killuke. Lossi sisemuses on näiteks peeglite saal, kus kuningas armastas öösiti raamatuid lugeda. Ja teate miks? Just seepärast, et küünalde sära peeglite peegelduses lõi mulje, nagu oleks taas uus päev kätte jõudnud.

Ja Ludwig II losside pärl - Neuschwanstein - tõeline muinasjutuloss.
Ekstravagantne ja kallis. See on niivõrd ilus, et Walt Disney disainis "Uinuva kaunitari" lossi selle järgi.

Ludwigi ei huvitanud, palju miski maksab. Neuschwanstein on oma aja unikaalne mälestusmärk, mis demonstreerib tolleaegseid kunsti ja tehnikaimesid. Lossi keskaegse välimuse taga peitus uusim tehnoloogia ning mugavused.
Kuninga ruumid oilid varustatud kuumaõhu küttega, kõikidel korrustel oli jooksev vesi ning köögis lausa kuum vesi saadaval, rääkimata külmast. Tualetid olid automaatse loputussüsteemiga. Sööke ei tassitud vaevaliselt mööda treppe üles ja alla, vaid selleks olid liftid. Kuningas kasutas teenijate kutsumiseks elektrilist kellade süsteemi.
Lossi rajati ka kunstlik grott oma stalaktiidide ja stalakmiididega ja väike koseke ning kõik see on kaunilt valgustatud.
Algselt oli sellel kohal iidse linnuse varemed. Lossi ehitamiseks vanad alusmüürid eemaldati. Kui Ludwig suri 1886, siis selleks ajaks oli ehitatud seda juba 17 aastat ja sellest oli valmis vaid kolmandik. Kuningas sai seal ise elada vaid 172 päeva. Ta oli soovinud, et loss jääks külastajatest puutumatuks, kuid juba 6 nädalat peale tema surma avati see külastajaile. Tänapäeval külastab kõrghooajal seda lossi 5000 inimest päevas ja aastas ca 1,3 miljonit.
See loss on imeline nii päevavalguses kui pimedal ajal tulede valguses.
Ja milline vaade sealt kõrgelt avaneb!

Võimalik, et üks loss, mida Ludwig II veel planeeris, oleks olnud veel suurusgusem, kuid see jäi realiseerimata. See on visioon Falkensteini lossist.


Hetkel on näha vaid Falkensteini lossimüüri varemed.
See oli vaid väike ülevaade lossidest, mida lähme oma maikuisel reisil vaatama. Oma silm on kuningas!
Ludwig II-ga on seotud veel Bergi loss Starnbergi järve ääres, kuhu ta 1885 aastal purunenud illusioonidega kolis ja kus ta ka saladuslikel oludel suri. Sinna meie reisitee sel korral ei vii.
Kuningas, kes armastas kunsti, jättis endast maha mitmeid suurepäraseid losse, maamaju, loendamatuid kunstiaardeid ja 14 miljoni kuldmarga suuruse võla.

Lisa kommentaar

Email again: