Õpiränne Saksamaal
Projekt: projekt nr. 2022-1-EE01-KA121-ADU-000061801
Projekti läbiviija: MTÜ Alustame Algusest - akrediteeritud täiskasvanute õppeasutus
Koostööpartner:
Landwirtschaftskammer Nordhein-Westfalen, Fachbereich 71-Tierhaltung und Tierzuchtrecht Aufgabenbereich Bienenkunde
Toimumise aeg: 31.10 - 6.11.2022
Rahastus: 100% Erasmus+
Kuna meil oli kaasas saatjana ja vabatahtlikuna ajakirjandust tööd tegev Krista Kivisalu, siis on saksa mesindusinfo leitav mesindusajakirjast "Mesinik". Lugemiseks vajuta siia.
Ja meie õpirännete juurde kuuluvad ka filmiklippidena tehtud lühifilmikesed.
Lühikokkuvõte meie tegevustest õpirändel
Sel korral valisime oma õpirändel kombineeritud rändeviisi transpordi osas: buss + laev. Otsustasime, et Klaipeda - Kiel annab meile võimaluse teha juba alternatiivmeetodil õpet laevas. Sõitsime lihtsama laevaga, mida võiks pidada ka kaubalaevaks, kuna aga lubatakse ka tavareisijaid.
Järgmisel päeval peale maitsvat hommikusööki vallutasime söögisaali - õnneks keegi meid sealt ära ei ajanud - ja algas meie omavaheline koolitus. Inspiratsiooni selleks olime saanud eelmiselt õpirändelt Rootsis (see toimus ühe teise Erasmus+ projekti raames, millele oli meile rahastus antud enne akrediteeringu saamist). Rootsis vaatluspraktikal oli kohtumine mesinikuga, kel olid paljud asjad ikka täiega viltu läinud. Ja siis me otsustasimegi endi hulgast leida selle nö "rumala" mesiniku, kel oleks hästi palju erinevaid küsimusi, kuidas mesindada. Ja kõik teised pidid siis teda aitama ja juhendama hakkama. Ehk siis asuma koheselt koolitaja rolli. Muhu saarel elav tuntud mesinik-koolitaja Aimar Lauge kohe vabatahtlikult nõus olema see "rumal" mesinik.
Münsteris olime kaks täispikka päeva. Täispikad koolituspäevad ja me ei jõudnudki Münsteri linnas rohkem jalutada, kui vaid õhtusöögile minna. Sinna tuleb järgmine õpiränne veel kunagi teha, sest linn tundus olevat ilus. Nägime seda vaid põgusalt, kui jalutasime kahel õhtul sööma - kohad olime eelnevalt broneerinud siiski linna, mitte hotelli.
Tarkust tuli nagu öeldakse "uksest ja aknast" .
Kõigile jagatud Erasmus+ logodega märkmikud olid väga vajalikud, et kuuldut-nähtut kiiresti üles tähendad.
Mesindusinstituut Celles
Celles asuv instituut kuulub Põllumajandusministeeriumi haldusalasse. Tegeletakse ka teiste loomdagega, kalade ja söötadega, mitte ainult mesindusega. Celles sai koolituskoht alguse 1927.aastal. Siis korjasid mesinikud vaid kanarbikumett. Aga põllumajandus hakkas laienema ja kanarbikuväljad vähenema. Saak oli väike ja hiline ning mesilased tigedad- Valitsus hakkas mesindust toetama ja tumemesilane vahetati välja carnica (kraini) mesilase vastu.
Koolitatakse põhilises osas hobimesinikke, keda nimetatakse vabaaja mesinikeks. On ainukele kutseõppeasutus Saksamaal, kus 3 aastat õpitakse/õpetatakse mesindust. Õpe toimub koostöös kutseõppeasutusega. Instituudil on 3 suunda: ajalooline tagasivaade, koolitamine ja laboratoorium, kus tegeletakse mee analüüsidega ja haigustekitajate kindlaks tegemisega. Kõige suurem analüüside tellija on Saksamaa Mesinike Liit.
Põhjalik tutvustav ringkäik "kooliaias", vaatluspraktika laboris, muuseumimaja kõlastamine - see kõik andis ülevaate praegustest mesindamise võtetest ja tehnoloogiast kui ka mesinduse ajaloost Saksamaal.
Mida õppisime, näiteks: mee analüüside juures ei määrata monofloorset mett ainult õietolmuterade koguse/% järgi, vaid arvestatakse ka konkreetse mee tunnuseid, mis on ühel õiemeel - lõhn, värvus, konsistents. Näiteks rapsi õied avanevad üles ja sellega tuleb kaasa palju õietolmuteri ja 80% rapsi õietolmuteri ei tähenda veel, et see on rapsimesi. Pärnaõis avaneb allapoole ja õietolmuteri satub nektarisse/meesse palju vähem.
Vaatluspraktika õppepäev - perekond Voigthof mesila - https://www.voigthof.de
Kogu mesindus oli õlesehitatud rändmesindusele. Ruumide lahendus vastav. Tehnoloogia paigutus ja läbimõeldud, väga korras ja puhas. Tutvustati rändmesinduse põhimõtet oma mesilas koos korjetaimede õitsemisaegade ärakasutamisega. Korjete järjekord põhikorjetaimede kaupa: kirss, raps, robiinia, pärn, kanarbik. Iga korje lõppedes tuuakse pered koju tagasi ja komplekteeritakse järgmiseks rändeks.
70 põhiperet ja need tehakse korje alguseks pooleks. Sügisel ühendatakse taas. Idupered kasvatavad endale ise ema. Ühest perest tehtud 2 pere korjavad hooaja jooksul 200 kg mett. Mesi vurritatakse iga rände lõpus kohe ära ja pakendatakse liikide kaupa kreemja meena. Vurritatav mesi on osaliselt kaanetatud ja nad kuivatavad niiskuse 16%-ni. Torud, kus mesi liigub, on soojustatud, sest siis ei kristalliseeru mesi nii ruttu ära.
Pakendatuna on alati ühe aasta mesi varuks, sest kui juhtub olema korjevaene aeg. siis on tagatud müügiprotsess.
Ülevaade tegevustest ja ruumide tutvustus oli põhjalik ning läbimõeldud.
Demonstreeriti ka omalt poolt väljamõeldud ja juurutatud korpuste tõstmise mehhanismi. Õpirändurite jaoks oli uudne kaanetise vaha töötlemine ja samas kohe ka sulatamine - meie mesilates lahendatakse tigupressiga.
Vaatluspraktika õppepäev - peremesila
https://www.bienenpower.de
Mesilas oli 350 mesilasperet. Põhitegevuseks oli bucfasti emadekasvatus ja mee tootmine oli kõrvaltegevus. Viljeleti rändmesindust, mille tarbeks oli muretsetud vastav tõstetehnika, mida ka põhjalikult demonstreeriti. Anti põhjalik ülevaade mesilasperede hooldamisest rändamisel. Varieeruvus on selles, kas pesaruum jäetakse ühele või kahele korpusele emalahutusvõre alla. Siin jäeti ühele. Tutvustati ka omalt poolt täiendatud taru põhjasid, mis lõid eelise mesilastega rändamiseks.
Tehnoloogilised ja hooldamise võtted on Celle Instituudis õpitud põhimõtete järgi, mida on nad omalt poolt täiustanud.
Põhjalikult tutvustati mesinduse hoones olevat tehnoloogiat ja selle kasutamist. Uudseks oli tsentrifuug, millega eraldati vaha meest.
Põhjalik ülevaade anti kreemja mee valmistamisest. Korraga segati 2 tonni mett 3 tunni taguste tsüklitena 3 päeva vastavalt mee sordile. Edasi toimub järelkristalliseerumine jahedas ruumis.
Mee keskmine toodang rändmesinduses 100 kg pere kohta, paiksetel peredel 30 kg. Rändel oli ühe otsa pikkuseks 800 km, aga see tasus ära, sest 60 pere kohta saadi sellelt rändelt 2,5 tonni mett. Tavaliselt rännatakse 70 km kaugusele.
Mee tootmise ja käitlemise tehnoloogia oli täiuslik, kuigi põhirõhk oli emadekasvatusel/aretusel. Aretus on täiskohaga töö ja peamesinik vageldab üksinda aprilli lõpust juuli keskpaigani. Kasvatatud emad paaruvad saartel puhaspaarlates.
Kogu koolitusprotsess oli hästi läbimõeldud. Koos pakutava lõunaga, mis oli omamoodi üllatav (küpsetatud põrsas). Koolitajad olid rõõmsameelsed, heatahlikud ja sõbralikud. Meie grupp oli suur, kuid see jagunes 2-ks, sest meil oli kaasatud 2 inimest, kes tõlkisid saksa-eesti.
Õppepäevad Saksamaal möödusid tegusalt ja väga informatiivselt. Laevale minnes olime kõik mõnusalt väsinud, aga meid oli ootamas mugav kajut ja maitsev õhtusöök.
Ja osalejatel tuli jällegi anda pikk-põhjalik tagasiside Koolituskeskusele. Lisaks aruanne Erasmus+ keskkonnas, mida näevad vaid meie rahastajad.
Osalejatelt küsiti Koolituskeskuse poolt: (kokku oli küsimusi 12 - aga üks põhiküsimusest: kas nad ikka teavad, mis oli õpirände olemus ja vajadus)
Minu jaoks on õpiränne kasulik mitmes mõttes. Saan uusi teadmisi erialaliselt. Kuulan teiste koolitajate ja mesinike kogemusi. Rahaliselt oleks endal selliste reiside lubamine keeruline. Paljud koolitajad on välja töötanud kindla süsteemi õpetamiseks ja sealt on hea snitti võtta. Koos on hea teha nö ajurünnakuid ja leida erinevate probleemide lahendusi. Reisil olen saanud ka uusi tutvusi just koolitajate hulgas. Selline koos reisimine ja koos õppimine aitab süveneda teemasse ja välja end lülitada muust maailmast. Eriti head on bussis toimuvad arutelud ja päeva kokkuvõtted - need aitavad kinnistada nähtut ja õpitut. Loomulikult sellised reisid avardavad silmaringi. Mul endal erialaselt (mesinikuna) sealt väga palju õppida ei ole, aga kuidas õpetada ning millele rõhku panna - seda küll.
Aimar Lauge
Sellisel õpirändel näeme erinevaid õppemeetodeid ja see arendab ka meie õpetamisoskust. Oskame paremini edasi anda reisidel nähtut ja kuuldud informatsiooni oma õppuritele.
Näeme, kuidas on üles ehitatud koolitamise protsess ja vaatluspraktikat läbiviimine mesilates. Selline koolitus avardab meie silmaringi, annab julgust uusi õppemeetodeid katsetada ja kasutada õppetöös
Õpirändel on õppuritel võimalus erinevat erialast kirjandust muretseda. Seda tõlkides arendame ka oma keeleoskust. Samuti loome häid ja kasulikke kontakte erinevate maade kolleegidega. Tehes ühisseminare Eestis, anname kohalikele mesinikele uusi mesindusalaseid teadmisi. Samas ergutame neid kasutusele võtma erinevates riikides nähtud tänapäevaseid mesindusvõtteid ja seadmeid.
Ülle Talimaa ja Liia Vöörmann-Leissoo
Õpiränne minule kui koolitajale on vajalik erinevate kogemuste saamiseks ja teadmiste omandamiseks. Õpirände käigus on võimalik osaleda õppepäevadel, teha praktilisi vaatlusi ja töid. Näha, kuidas on üles ehitatud õppepäevad ja programmid. Kuidas peaks õppepäevi läbi viima, et need oleksid edukad ja sisurohked. Õpin ise paremini suhtlema ja ennast väljendama. Analüüsin ennast ja oma tegevusi, võimalus võrrelda kaasõppurite oskustega. Omandan teadmisi mesindussektoris ja annan neid edasi õppepäevadel. Õpirännetel on võimalus leida koostööpartnerid, kellega koos õppepäevi korraldada. Õpiränne annab võimaluse teostada oma tulevikuplaane koolitajana. Saan palju infot erinevate riikide mesindussektorit puudutavate küsimuste osas ja võrrelda Eestis toimuvaga. Rakendada oma oskusi ja teadmisi mesindussektoris kui ka tarbijaskonna huvides.
Maarika Puusepp
Osalejatelt küsiti ka seda, kas bussis/laevas toimunud diskussioonid ja arutelud olid vajalikud ning kuidas need aitavad koolitajat.Diskussioonid bussis ja laevas on väga vajalikud.
Need hoiavad koolituse lainel 24/7. Võimaldavad analüüsida, erinevates
õpikohtades kuuldut/nähtut ja arendada enda analüüsivõimet ja väljendusoskust.
Samas ka on põimunud pedagoogika ja andragoogika põhitõdedega. Vaikselt aitavad
järeldusi teha ja ka analüüsida oma grupiliikmete käitumist õpiprotsessis.
Laeva ruumid võimaldasid lahendada erinevaid õpiülesandeid grupitööna. Bussis
toimuv õpiprotsess on koolitusrännetel juba juurdunud ja võimaldab kõigil
liikmetel aruteludes aktiivselt osaleda
Marje Riis
Kindlasti
vajalikud. Aja ratsionaalne kasutus, uus informatsioon, uus nipid koolituste
läbiviimiseks (rollimäng jne.)
Mati Urbanik
Arutelud on
vajalikud. Bussis reisides on piisavalt
aega aruteludeks iga läbitud koolituspäeva kohta. Kõik koolituspäevadel saadud
teadmised saavad arutelu käigus kinnistatud. Uued ideed jäävad meelde ning
kodus on hea neid võtta eeskujuks oma koolitustel. Alati on hea teada saada erinevate riikide
majanduse kohta käivat infot ning kultuurilist eripära. Ka see mõjutab
mesinduse olukorda riigis. Saab võrrelda Eesti ja partnerriigi mesinike mesindamise kogemusi.
Õpirände ajal saavad koolitajad omavahel suhelda ja arutleda õpitu üle. Tähelepanu pööratakse kõigele, mis nähti
ja õpiti ning seetõttu ei saa ka midagi kahesilmavahele jääda.
Laevas tehtud grupitööd meeldisid mulle väga. See annab võimaluse koos asju arutada ja probleemidele parimad lahendused leida. Aeg sai hästi kasutatud.
Ulvi Ajalik
Väike pildigalerii meie õpirändest Saksamaal
