Õppereisid mesindus- ja maaelust huvitatuile

Jägi meie yotube kanalit

Viimati lisatud sinna meie õpirännete filmid Soome, Rootsi ja Poolamaale.

Aga seal on näha ka teisi filme - näiteks meie intervjuud tuntud mesinikega.

Õppreis koos Leedu mesindusfestivaliga 29.-31.juuli 2022  -  Toimunud
Nii nagu tavaliselt, sõitsime ka nüüd risti-rästi üle Eestimaa (või mitte just täielikult) ja et see sõit Tallinnast alustajatele igavaks ei muutuks, siis esimene peatuskoht oli meil mesinik-perekonna
Talimaade juures. Vahur ja Ülle andsid kiirkorras ülevaate oma tegevustest.  Edasi jätkus teekond Pärnu - Viljandi  ja ikka edasi läbi Karksi Valmiera poole, kus oli üks turgutav lõunasöögi paus. Kel veel kõht täis ei olnud, need said pilgu heita parkla lähedal asuvasse mesinduspoodi. Ja muidugi tuldi sealt kohe ka juba esimeste ostudega bussi.
Ning seejärel oli meil esimene tõsisem mesindusalane külastuskoht ja koolitus ehk meid ootas Läti mesinike tuntuim koolitaja Armands Gumbris. Põnev mesila ja põnevad tegemised. Aga kuna sooja oli +30 kraadi, siis mesinikud pidasid vastu vaid 2,5 tundi ning siis astusime bussi tagasi, et sõita hotelli poole. Meid ootas mugav "Sigulda" hotell koos õhtusöögiga. Ja juttu jätkus... Kui restoranil tuli sulgemise hetk kätte, siis osad meie grupist liikusid sujuvalt terassile juttu jätkama. Ja mõned tublimad käisid õhtul ka Sigulda linnakesega rohkem tutvumas. Oli võimalus ka SPA-s käia ning sedagi võimalust kasutati. Järgmise päeval maitsev hommikusöök ja kell 9 lahkusime hotellist. Kõik tundusid vaatamata tugevale kuumalainele väljapuhanuna ja järgmine õpipäev võis alata.
Kõigepealt oli meil plaan minna mesinduskauplusse ja enne sinna jõudmist jõudsime teha kiirpõike ka aiandisse.  Mõlemast kohast tuldi ostudega tagasi. Mesinduspoest muidugi suuremate kottidega. Vurri sel korral keegi ei ostnud. Ja mesinduspoes kulus meil aega 2 tundi!.  Järgmine mesinik või tegelikult kogu mesinike pere ootas meid juba kella 13-ks Vecpiepalgas. Seal peres on perenaine perearst ning teadaolevalt on ju Lätimaal apiteraapia juba tuntud sõna, ka arstide hulgas.  Tavapärane mesila tutvustamisring ja jalutuskäik. Siis saime võrrelda eelmisel päeval nähtud apimajakest sealsega. Ja toodetega tutvumine. Lisaks meele erinevat meeveini, kosmeetikatooteid, valu leevendavaid tooteid jne. Peretütar on seal see inimene, kes toodete arendust edasi viib.  Sel päeval jäi mei lõuna küll väga hiliseks, aga mesinikud on väga mõistev reisiseltskond. Söögikohaks leidsime IKEA, kus siis osad said ka teises suures kaubanduskeskuses veel ostelda. Ja siis jäigi juba tipptunnil Riia linna läbimine, et jõuda teise äärde 4* hotelli "Rigas Islande hotel". Väga mugav hotell hea teenindusega. Ja 10.korrusel asuva katuseterassiga, kus ka meie grupi liikmed kõik õhtut nautima läksid.  Õppereisi 3.päeva külastuskoht oli Läti ühe tuntuma mesiniku Janis Vainovski mesindusettevõttes. Tema juures saime hea müügikoolituse ehk praktilise õppetunni, kuidas mesinikele mett müüa (teistest sihtgruppidest rääkimata). Paljud mesinikud lahkusid jälle ostudega.  Loomulikult käis kogu sõidu vältel koolitus ka bussis. Põhiteemaks ikka apiteraapia, kuid palju arutleti ka teistel mesindusteemadel. Küll kõvasti läbi mikrofoni, kuid ka väiksemates seltskondades ehk nn grupitöö.
Aga mis kõige tähtsam, osalejad jäid rahule ja tagasiside kirjades on vaid positiivsed emotsioonid. See annab indu jälle uutele õppereiside korraldustele mõelda.
Aitäh ka meie kauaaegsele koostööpartnerile "Hansaliinid", kelle mugava bussiga vurasime punktist A punkti B.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

MESINIKE TALVEKOOL "RATASTEL" koos teabepäeva ja saare mesinikega SAAREMAAL -
 toimunud



Jätkasime traditsiooni. 2020.aasta jaanuarikuu viimastel päevadel korraldasime esimese "Talvekooli" mesinikele ja seda ka Saaremaal. Sellele järgnes "Suvekool" 2021 juunis ja ikka Saaremaal. Sellele järgnes omakorda "Sügiskool" 2021 november, kuid siis juba Lõuna-Eestis. Ja meie koolide eripära on see, et need on ikka bussiratastel vurades sihtpunktist A sihtpunkti B.
Ja jällegi sai Talvekool korraldatud Saaremaal, kuid natukene teisiti. Vurasime küll bussiga mandrilt Saaremaale, kuid ühe päeva veetsime koos saare mesinikega ja täispika teabepäevaga.

Apiteraapia kallakuga mesinike talvekooli reis Saaremaale

11.-13.veebruar 2022

Aitäh toredatele kaasreisijatele ning paljudele südamlikele tuttavatele, kes reisi väga meeldivaks tegid. Aitäh vaprale ja armsale Mariannele – kes SUUDAB selliseid koolitusi mesinikele korraldada!

Meie põlisel, metsa- ja nõiarahval on iidne mesindussaaduste kasutamise oskus veidi rooste läinud. Põlvkondade järjepidevad teadmised on katkenud. Ajapikku on see oskus asendunud allopaatilise meditsiiniga ning loodusravi,  taimed ja mesindussaadused,  on alternatiivmeditsiini alla lükatud. Ja  seda medõdedele  ega arstitudengeile enam ei loeta ega õpetatagi. Kuulus Eesti –Läti juurtega doktor, Helju Vilomaine, kes oli palju aastaid ülemaailmse APIMONDIA peaapiterapeut, pahandas kohe kui apiteraapiat alternatiivide alla liigitasime.

Dr. Helju Vilomaine, ema poolt eestlane,  oli õppinud kardioloogiks. Töötas 10 aastat südamearstina ja  leidis ise, et need aastad olid temal mahavisatud aeg võrreldes apiterapeudina töötamise võimaluste, vajalikkuse ja tulemustega. Ta leidis veel, et just allopaatiline (sünteetilistel ainetel /keemial põhinev meditsiin) on alternatiiv ja sageli liiga lühikest aega uuritud ning enamasti inimeste peal alles katsetamisel. Kuid apiteraapia, mesindussaaduste kasutamine tervise hüvanguks, on tuhandeid aastaid järgi proovitud ja tõestatud – n. ö. täielikult tõenduspõhine ning toimeained mesindussaadustes on 100% raviomadustega.

Apiteraapia võimalusi avas juba kohe sõites mandrilt Saaremaa poole  meie bussis proviisor Astrid Oolberg. Oli väga oluline ja kosutav kuulamine, kuna Astrid jälgib elu ning täiendab end pidevalt ja iga tema loeng on uus. Oleme kogu Eestimaal väga tänulikud, et ta tuleb mesinike ette seda teemat väga profesionaalselt avama. Kui paljudes riikides on tugevaid apiterapeute mitmeid, näiteks Lätis käivad apiteraapia kallakuga (pere)arstid koos kord kuus, et kogemusi vahetada, siis meil Eestis on see teema on väga puudulik.

Ülemere minek juhtus just päikeseloojangusse sõiduga ja see oli imekaunis.

Kuressaarde jõudsime juba hämaras. Mina, kes ma saan oma elujõu loodusest: tuulest ning loodusstiihiatest, Eestimaa aastaaegade vaheldumisest.. olin üllatunud, et Kuressaares polnud kübetki lund, samas meil kodus on hanged räästani..

Esimene õhtu tuulevaikuses, hiljem nägime ka väikest tormituult. Tilluke Eestimaa – appikene  kui erineva ilmaga võib olla!

Esimene õhtu Kuressaare Rüütli või nüüdses ASA hotellis möödus samuti mesinduselamusi jagades – ikka kallakuga apiteraapia suunale. Nii nagu igal mesinikul on välja kujunenud sageli omad mesindamise võtted, on ka apiteraapia kogemused elust enesest äärmiselt põnevad, üllatavad ja kordumatud. Ei hakka siia paigutama erinevaid apiteraapia võimalusi, millest kõnelesime ega mahutama n. ö. nõelamisravi erinevaid kogemusi, millest õhtul juttu tegime. Kuid ühe oma vabanduse tahan siin edastada või oma ülbuse tahan ära klaarida. Nimelt ütles Jaan Moorits Pärnust, et mesilaspere on rakk. Kõik me oleme elus ju raku ehitus korduvalt õppinud – ühes mesilaseski ju miljon rakku. Võtsin meie ees olevast kapist, kuhu oli kogutud ~30 erinevat gloobust – selle ümara kobara kuju ning ütlesin Jaanile, et eks ta võib ka gloobus olla...  See oli minust väga inetu. Vananedes ja täiustudes jõuavad inimesed sageli tõele üha lähemale ja lähemale, kui nad viitsivad mõelda. Ning mesilaskobara võrdlemine rakuga on just too lihtsus: vinge tunnetus, tore tarkus, mis väljendab eriti hästi seda mesilaspere (kobara) olulist tervikut – see peaks igal mesinikul pidevalt kõrva taga tiksuma. Lootsin seda ka õppepäeval kuulda ning Aivar Raudmets oli sellele juba päris lähedal – tal oli lausa üks slaidi pealkiri, et mesilaspere on tervik. Kuid ka tema ei rõhutanud mikrokliimat kobara sees - vajaliku temperatuuri ja niiskuse olulisust mesilaspere ellujäämiseks..

Mulle väga meeldivad Mati Urbaniku väljaütlemised – ka tema oli õhtuses vestlusringis. Mati on kunagi varem öelnud, et mesilaspere n.ö. läbivaatamine on sama „kui teil tõmmatakse keset ööd tekk pealt ära ning hakatakse uurima, et no kuidas te siin siis elate“  Too on sama lähenemine mesilasperele,  tervikorganismile – sama oli Jaani väljendus rakule,  mille täiuslikku tervikut peab mesinik kõigepealt austama. Jaani poolt öeldud raku tuumaks võib siis mesilasema pidada.

Reisi teine  päev -  12.02

Mesinike teabepäev Angla Tuulikutes.

Esimene teema: „Kooliraha maksmine“ mesilasperede pidamisel – lektor Aimar Lauge

Tuntud oma huumorika ja heatahtliku õpetusega. Juhtis tähelepanu nn sotsiaalmeediale, et mesinduses on igas piirkonnas oma seisukord ning FB-i  ei maksa uskuda. Aimar kõneles oma bukfast emadekasvatusest Kessulaiul ning paljudest väga õpetlikest ja huvitavatest juhtumitest mesilasperede aastaringis.Mul oli ainult kahju Aimari vingetest mesilasemmedest, keda ta noortena juba välja praagib....

Viies teema:  „Kondivalu“ mesinduses ja selle leevendamine apiteraapia valguses – lektor Astrid Oolberg

Järjekordne väga omanäoline loeng, mis pani täiuslikule õppepäevale toreda punkti. Kunagi olin ma kindel, et mesindusega tegelemine on inimestele nii kasulik, et neil mingeid „kondivalusid” ei esinegi. Nüüd tean, et vahel ikka. Olgugi et vähem  kui teistel lihtsurelikel ning oluline põhjus selles on parim/vajalikum mesindussaadus: mesilasmürk.

Õhtul hotellis toimus jällegi apiteraapia kallakuga loeng, kus oma kogemusi jagas Silva Tamsalu. Silval  on kodus apiteraapiamaja ning ta pakub selles valdkonnas põnevaid teenuseid. Tal olid kaasas paljud abimaterjalid ning tutvustas mesindussaadustest valmistatud preparaate ja segusid. Kutsus lausa enda juurde külla – tegeleb veel roosikasvatusega. Panga Talus oodatakse kõiki toredaid inimesi.

Reisi kolmas päev – 13.02

Reomäe Kloostri külastus, kus palve ja töö käivad käsikäes.

Minule jättis külastus väga sügava mulje ning nunn Theofili suurepärane lihtsus ja elufilosoofia olid kosutavad. Nunn Theofili ning tema abilised on suurepäraselt mesinduse Reomäe kloostris käima lükanud, palju nutikust ning sügavat tarkust üles näidates.

Nende mesindushoones oli 3-4 põnevat leiutist,  mida ma pole varem kusagil näinud, ja millele ka nunn Theofili oma inseneritarkuse ja nutikuse on lisanud.

(Muide mandril nimetatakse nõida Reoks – vana Reo oli too, keda külas veidi kardeti, samas austati – kuna nad olid taimetargad/ravitsejad, põlvest põlve oma teadmisi edasi andes).

Saaremaal on Reomäele klooster rajatud.

Tõlluste mõis ja selle imepärased tooted

Edasi ootas meid järgmine külastuskoht, mis tekkis programmi muudatusena. Algselt plaanitud         vaatlus Urmas Lemberi mesindushoones jäi ära kahjuks pererahva haigestumise tõttu. Kiiret paranemist neile!

Aga haruldaselt omanäoline vaatamise ning tutvumisväärtus oli Mahefarm Tõlluste Mõisas. Suurepäraselt käima läinud firma Natura Siberika tütarfirma, kus kasvatatakse ja kogutakse loodusest ja mahedalt kasvatatud ca sada taimeliiki ja seda  suurtes kogustes. Kuivatatud taimede riiulitele paigutatud ilu ning sealt õhkuv lõhn lummab seni.

Loodan, et kõik mesinikud, kes jälgivad korjetaimi ning tunnevad taimede väge, olid väga tänulikud sellise külaskäigu eest. Nägime nii rikkalikku ja uskumatult kõrgel tasemel taimede kasutamist inimeste tervise ja ilu tarbeks!

Järgmisi õppereise ooodates!

Astrid on erialalt ja ka igapäevast leiba teeniv proviisor/apteeker. Üheks hobiks on talle mesindus. Astrid ütlebki, et tegelikult on mesindus huvitav teekond hästi organiseeritud maailmas, millest on meil kõigil nii mõndagi õppida. Ta ise jagab alati hea meelega oma teadmisi sellest, kuidas kasutada mett ja teisi mesindussaadusi inimeste tervise tugevdamiseks.